Eespool arvutatud metaboliseeruva proteiini kogus ei ole aga praktilises söötmises täielikult aktsepteeritav, kuna ei nähtu kas mikrobiaalse proteiini sünteesi ei mõjuta mõni piirav faktor. Nagu eespool öeldud mõjutab mikrobiaalset aminohapete sünteesi nii lõhustunud söödaproteiini kogus s.o. ammoniaak kui ka vatsamikroobidele sünteesiprotsesside käivitamiseks vajaliku energia s.o. kogusummas seeduvate süsivesikute kogus. Juhul kui söödaproteiini lõhustumisprodukte on vähe, jäävad vatsamikroobid lihtsalt nälga ning ülaltoodud arvutusskeemi kohaselt leitud metaboliseeruva proteiini kogus ei realiseeru. Kui aga limiteerivaks faktoriks on energia s.t. seeduvate süsivesikute vähesus, jääb osa ammoniaagist mikroobide rakuvalku sidumata. Kasutamata jäänud ammoniaak imendub läbi vatsaepiteeli verre, muundatakse neerudes karbamiidiks ning väljutatakse uriiniga. Ka sellisel juhul on tegelikult moodustuva metaboliseeruva proteiini kogus arvutuslikust väiksem. Ülaltoodud kahest limiteerivast faktorist tulenevalt nimetatakse sellisel viisil leitud metaboliseeruva proteiini sisaldust sööda potentsiaalseks metaboliseeruva proteiini sisalduseks. Et leida sööda tegelikku ehk efektiivset metaboliseeruva proteiini sisaldust on kasutusele võetud vatsa proteiini bilansi mõiste (PBV -protein balance value). Vatsa proteiini bilanss leitakse vatsas lõhustunud ja vatsas moodustunud proteiini koguste vahena. Vastavad valemid on järgmised:

 


 PBV (Soome) = PR • k1 – k4 [SSV + (k1 • PR)]


 VPB = TP • LPO – MV [SSV +(LPO • TP)], kus


PBV (VPB) - vatsa proteiini bilanss (g/kg),
PR (TP) - sööda proteiini sisaldus (g/kg),
k1 (LPO) - söödaproteiini vatsalõhustuvuse kordaja,
SSV - kogusummas seeduvad süsivesikud (g/kg),
k4 (MV) - vatsamikroobide lämmastiku sidumise võime,
k6 (ahmv) - aminohapete osakaal mikroobses proteiinis


Mikroobne proteiin ei ole 100 %-lt aminohappeline, selles leidub suhteliselt suures koguses ka näiteks nukleiinhappeid. Mikroobse proteiini koguse leidmisel kasutatakse mõlemas metaboliseeruva proteiini süsteemis kordajat k6 (ahmv). Rootsi süsteemis kasutatakse seda kordajat ainult vatsa proteiini bilansi arvutamisel, metaboliseeruva proteiini arvestuses seda vaja ei lähe.