Näiteks energia 0 - bilansil 30 kilogrammise toodangu korral on 600 kg-se elusmassiga lehma päevane metaboliseeruva proteiini tarve  Soome arvutusskeemi kohaselt 1759 g, millest elatustarbenorm on 394 g ning iga kilogrammi piima sünteesimiseks arvestatakse 45,5 g. Metaboliseeruva proteiini kasutamise efektiivsus piima sünteesil sõltub piimatoodangust. Soome süsteemis arvestatakse, et piimatoodangu suurenedes proteiini kasutamise efektiivsus paraneb. Sellest tulenevalt on diferentseeritud ka metaboliseeruva proteiini tarbenorm 1 kg EKM-piima sünteesimiseks. Väiksema kui 15 kg EKM-piima toodangu puhul arvestatakse 1 kg EKM-piima sünteesimiseks 47 g metaboliseeruvat proteiini, 15...35 kg toodangu korral 47...44 g ning 35 kg-st suurema väljalüpsi puhul vastavalt 44 g.

Söödaratsiooni koostamisel ei tohi ratsiooni komponentide metaboliseeruva proteiini sisaldusi vaadelda üksikult. Tabelis toodud metaboliseeruva proteiini sisalduse ja vatsa proteiini bilanssi näitajad iseloomustavad sööta ainult sellisel juhul kui see sööt on loomale ainsaks söödaks. Mitmekomponendilise ratsiooni korral tekib olukord, kus ühest söödast saavad vatsamikroobid rohkem proteiini lõhustumisprodukte s.o. ammoniaaki ning süsinikskelette, ning teisest söödast energiat s.o. süsivesikuid. Seega lehmade söötmisel mitmekomponendilise ratsiooniga üksikute söötade vatsas lõhustuva proteiini ja kogusummas seeduvate süsivesikute näitajad summeeruvad ning sellest tulenevalt leitakse ratsiooni tegelik metaboliseeruva proteiini sisaldus ja vatsa proteiini bilanss summaarsete näitajate alusel.

Vatsafermentatsiooni ja ammoniaagi kasutamise seisukohalt oleks olukord optimaalseim siis, kui vatsa proteiini bilanss on 0 s.t. vatsamikroobid seovad kõik proteiini lõhustumisproduktid oma rakuvalku ning selleks on täpselt vajalik kogus süsivesikuid. Sellist olukorda praktilises söötmises tavaliselt ette ei tule. Ratsioonid tuleks koostada selliselt, et vatsa proteiini bilanss oleks nullilähedane või nõrgalt
positiivne.